|
|
RiistakastTeised keeled
|
Šotimaa
Šotimaa on Suurbritannia ajalooline omavalitsuslik osa Suurbritannia saare põhjaosas ning seda ümbritsevatel saartel. Šotimaa maapiiri pikkus Inglismaaga on 96 km. Peamised saarerühmad on Shetlandi saared, Orkney saared ja Hebriidid. Kuni 1. maini 1707. aastal oli Šotimaa iseseisev riik.
[redigeeri] SümbolidRahvuslill on karuohakas. Kaitsepühak on apostel Andreas. [redigeeri] LoodusGrampiani mägedes paikneb Suurbritannia kõrgeim tipp Ben Nevis. Suuremad järved on Loch Lomond ja Loch Ness. [redigeeri] RahvastikSuuremad linnad (city) on Glasgow, Edinburgh, Aberdeen, Dundee, Inverness ja Stirling. [redigeeri] Majandus[redigeeri] AjaluguŠotimaa põlisasukad olid piktid. 82. aastal tungisid Šotimaale roomlased, kuid ei suutnud kogu Šotimaad vallutada. 122–128 ehitati Tyne'i ja Solway suuete vahele Hadrianuse vall. 142–144 ehitati 60 km pikkune Antoninuse vall, millest põhjapoole jäänud ala nimetati Kaledooniaks (Caledonia). 503. aastal saabusid Iirimaalt Šotimaale keldi hõimud. 843. aastal ühendas kuningas Kenneth Mac Alpin piktid ja keldid ühe võimu alla. 1296 anastas Inglismaa kuningas Edward I Šotimaa, kuid juba 1297. aastal lõid šotlased William Wallace'i juhtimisel Stirling Bridge'i lahingus inglise vägesid. 1314. aastal lõid šotlased Bannockburni lahingus Robert I juhtimisel inglasi, keda juhtis Edward II. 1603. aastal sai Šoti kuningast James VI-st Inglismaa kuningas James I. Sellega sai teoks Inglismaa ja Šotimaa personaalunioon, mis viis kahe riigi ühendamiseni ja Suurbritannia tekkeni 1707. aastal. Šotimaal säilis eraldi õigusruum. 1999. aastal sai Šotimaa tagasi omavalitsuse ning loodi piiratud õigustega Šotimaa parlament. Šotimaa Rahvuspartei pooldab Šotimaa täielikku iseseisvumist. 2010. aastal tahetakse korraldada selle üle rahvahääletus. [redigeeri] Kultuur
Šoti rahvariiete hulka kuulub meeste kantav seelik kilt. Šoti rahvamuusikast on tuntud torupillimäng, tantsudest džiig. Šotimaalt on pärit paljud pop- ja rockmuusika ansamblid, kellest mõned tuntumad on Travis, Wet Wet Wet, Belle and Sebastian, Texas ja Simple Minds. Gaelikeelset rockmuusikat on viljelenud Runrig. Šotimaa rahvusluuletajaks on Robert Burns. Tuntud kirjanike seast on šotlased Walter Scott, Arthur Conan Doyle ja Iain Banks. Tuntud šoti näitlejad on Sean Connery, Ewan McGregor ja Deborah Kerr. Vanim ülikool on 1410–1413 vahel asutatud St Andrewsi ülikool, suurimad on Glasgow' ülikool, Aberdeeni ülikool ja Edinburghi ülikool. [redigeeri] HaldusjaotusŠotimaa on jaotatud 32 omavalitsuseks (council area) 
|
